Olmejäätmed sisaldavad ühe tonni kohta umbes 150-250 kg orgaanilist süsinikku. Stabiilne, anaeroobne metaani käärimisprotsess algab üks kuni kaks aastat pärast jäätmete prügilasse ladustamist.

Prügilasse ladustatud orgaaniliste materjalide bioloogilisel lagundamisel tekib  prügilagaas, mis koosneb ca. 50% ulatuses metaanist, 50% ulatuses süsinikdioksiidist ja väikestes kogustes orgaanilistest mitte-metaani ühenditest. Gaasi kogumiseks paigaldatakse prügilasse perforeeritud torud, mis on ühendatud torustikuga gaasikogumissüsteemi. Gaas imetakse pumpade abil süsteemi, puhastatakse ja kasutatakse gaasimootoris kütteks.1 miljonist tonnist ladustatud tahketest olmejäätmetest saab toota prügilagaasi enam kui kahekümne aasta jooksul ja saadav gaasikogus on piisav kütuseks gaasimootorile võimsusega 1 MW.

Saadud soojusenergiat saab tootja kasutada omatarbeks või anda küttevõrku ning toodetud elektrienergia müüa elektrivõrku.

Filter AS poolt 2001 a lõpus tarnitud ja käiku antud Pääsküla prügila koostootmisjaam annab sooja kohalikku küttevõrku ning aastas 2500-3000 MWh elektrienergiat elektrivõrku. 

Scheme LandfillGas EN